Nähtävyyksiä Paidessa

Paide linnapiiri paekivitähis.
Avati 2013. aasta suvel
Vallimägi ja ordulinnuse varemed ja Vallitorn.
Südamesild.
Noorpaaride südamete sild avati 08.07.2000 Paide Tehisjärve ääres.
Tehisjärv / rand.
Järveke kahe supluskoha ja paadisillaga. Mänguväljak, piknikukoht lõkkeplatsiga, võrkpalliväljakud.
Paide Püha Risti kirik koos kirikaiaga.
Kirik on Paides eksisteerinud 13. sajandist.
Raekoda.
Paide raekoda asub linna keskväljaku juures.
Keskväljak ja lipuväljak.
Üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades säilinud alates 13. sajandist muutmatul kujul.
Rüütli tänav
Poolkaares kulgev Rüütli tänav tähistab kunagist linnamüüri.
Kaubahoovi ärihoone.
Asub Keskväljaku ja Pika tänava nurgal alates 18. sajandi lõpust.
Kohtuhoone.
18. sajandi esinduslikum hoone. Asub Tallinna tn. 18. Valmis 1789. aastal.
Lembitu park.
Linna esinduspark.
Järvamaa muuseum.
On üks Eesti vanemaid maakonnamuuseume. Asub Lembitu 5.
Paide Kultuurikeskus.
Valmis 1987. aastal.
Mälestuskivi Carl Cotthard Hammerbeckile.
Kirikuõpetaja C. C. Hammerbeck oli esimese eestikeelse kooli asutaja Paides. Aiavilja 1
Kunagine Saksa Tütarlaste Eragümnaasium.
Posti tn 12 koolimaja valmis 1910.aastal.
Endine Saksa Poeglaste Gümnaasium.
Hoone valmis 1908. aastal. Praegune Järvamaa haigla. Pärnu tn 53
Magasiait.
Tallinna tn 29, ehitati 1789. aastal. Kasutati osaliselt vanglana.
Vanim elamu hooviansambliga.
Paide linna vanim elamu Tallinna tn 31. Paide linnaarhitektuuri omapära - elumajad ehitati sammastega.
Paide Veetorn.
Paide ainus kõrghoone valmis 1977. aastal
Simsoni vesiveski.
Linnuse lahutamatu osa. Ehitusperiood 1521-1710
Muusikaaed pühendatuna Arvo Pärdile.
Reopalu kalmistu.
Asutati 1774. aastal.

Nähtävyyksiä Paiden lähialueella

Kõrvemaa maastikukaitseala.
Asub Albu vallas. Hõlmab 204 ruutkilomeetrit. Haruldased taime- ja linnuliigid. Kõrvemaa loodusega tutvumiseks on rajatud matkarajad: Simisalu-Matsimäe, Tammsaare (Vargamäe) - Järva-Madise ja Noko-Kakerdaja järv. Valgehobusemägi on Kõrvemaa kõrgeim tipp. 28 meetrine vaatetorn.
A. H. Tammsaare muuseum.
Eesti tuntuima kirjandusklassiku Anton Hansen-Tammsaare sünnikodu Vetepere külas Albu vallas.
Paide Vallitorn - Pikk Hermann.
Paide Vallitorn on linna sümboliks. Viimasel korrusel vaateplatvorm vaatega linnale.
Eesti Piimandusmuuseum.
Muuseum avati 2001. aastal Imaveres.
Jaanalinnufarm Sassi talus.
Imavere.
Järva-Jaani tuletõrjeseltsi muuseum.
Asub Järva-Jaanis Pikk tn 52 endise pritsikuuri ruumides. Samas nõukogudeaegsete sõidu- ja veomasinate vanade autode varjupaik.
Järva-Jaani Kinomuuseum.
Järva-Jaani, Tamsalu tee 1
Järvamaa mõisad.
Albu, Laupa, Roosna-Alliku, Koigi, Väätsa ja Sargvere mõisad ja mõisahooned.
Järva-Madise kodakirik.
Järva-Madise.
Endla looduskaitseala.
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail.
Eesti Ringhäälingumuuseum.
Kevadpealinnas Türil asuv Eesti Ringhäälingumuuseum sai tuntuks 1937. aastal.
Türi Elamuspark.
Seikluspark seiklusradade ja atraktsioonidega. Türi, Kõrgessaare.
Kilplaste teemapark.
Kareda vallas Müüsleri külas endises mõisapargis omanäolised noorte mängu- ja spordiväljakud.
Wile Alpaca Farm.
Alpakakasvatus Poaka küla Türi vald.
Eesti Jalgrattamuuesum.
Väätsa, Pikk 9.
Kirna mõis.
Energiasammaste ja ravipinkidega ravivõimega mõisa park. Türi vald Kirna.